Talvepalee

Nii siis, eile saabusid õhtul piiterisses veel sugulasi ühest teisest ülikooli linnast. Kuna nende reisiväsimus oli ka suur siis leppisime lihtsalt kohtumisaja kokku järgiseks päevaks- kell 10 nende ööbimiskohas. Alustasin siis onupojaga teed nende juude, nimelt asub nende korter 2,2 kilomeetri kaugusel. Otsustasime, et lähme jala ja toidame möödaminne veidike parte pargis- sai kaasas ja 9:20 asusimegi teele. Kõik oli lihtne- siit pööra, vaata seda maja, näed siin töötab mu naine. Pargis kostitasime parte, tiire, tuvisid ja varblasi. Jõudsime õigeaegselt kohale aga Tartu sugulased vees sahmerdasid - võileibade ja juhtnööridega kuidas minna Ermitaši. Kuid mis seal keerulist - metroo ja mööda nevskit (kuigi nende öömaja pakkuja mudkui jauras, et peale metrood tuleb buss veel võtta). Õnneks läksime lihtsamat teed mööda ehk siis metroo ja jalad, mitte istuda ummikus ja lihtsalt aega tuulde visata.

Kõigile nüüd infokild, kui tahate Talvepaleed külastada (kus muida Tsaar ainult töötas ja ei elanud) siis oske eelnevalt internetist vautcher, muidu ootate ennast herneks järjekorras piletikassani ( oli meie saabumise hetkel kogu sisehoovi ulatuses ehk oma 300 m ja enamgi veel). Aga vautcheriga saab otsejoones sisse, lihtsalt paned seljakoti garderoobi ja läbi turvaväravate ootabki kunst, ajalooline arhitektuur ja miljon inimest. Lihtsalt vapustavalt ilusad seinamaalingud, seinad ja põrandad, plus siis kunstiteoosed egiptuse muumiatest imepisikeste nööpideni ehk mitte mainida mitmeid serviise kullast kuni portselaanini ja maalid maalid maalid. Kahjuks on ainult infoga natike kitsi või jäi meile lihtsalt arusaamatuks - karderoobi kõrval oli varakamber kogu kullaga kuhu meie sissepääsust teed ei leidnud  ja alguses arvasimegi et on eraldi piletiga. Kuid ilmnes lõpus (kui me enam sinna ei saanud, sest piletit sai korra ainult aparaadis registreerida), et seal oleks ka sisse saanud ja näinud kogu seda hiilgust. Aga mis seal ikka nähtud sai üleni kuldsete seintega ruumi (hetkel küll oli see ainult värv aga kes teab tõenäoliselt kunagi oligi ülekullatud ruum) nähtud kuldpaabulinnust kella, laemaalinguid igast sordist (ütlen niipalju et fotomälu sai korduvalt täis) ja palju palju muud. Kunstiteostest siis nägin madonna lapsega, 4 hobusetopist ratsanikega ja hunnikus erinevaid kunstike 19saj ja allapoole. Uuemad impressionistid olid viidud väiksesse talvepaleese, kuhu suunudsime hiljem peamaja (tänu Inna soovile me selle üles leidsimegi) ja nüüd on nähtud picassod, rembrandid, renoir, monet jne jne.

Ühesõnaga 6 tundi kõmpimist ja imetlemist - jup kuna ma alguses ei teadnud, et Tsaar seal tegelikult ei elanud siis käies mööda talvepalee ruume ma imestasingi, Et kuidas siin elati- pea kõik ruumid olid läbikäidavad pisikestest tubadest suurte saalideni, kus laed kõrged ja ainult heal juhul igas 3-4 toas oli kamin aga nagu elu näitab alati on vastuseid.

Tagasitulles siis jätsin sugulased metroose ja hüppasin ise peatuse võrra varem välja, et kiirelt korterisse saada, sest päev pikk ja kõht kleepus selja külge. Kuigi kui metroost olin väljunud selgus et ma ju tegelikult ei tea kust poolt tänavalt mu tramm läheb (sugulastega sõitsime mööda punast liini aga siiani olen kasutanus ise sinist liini ja peatused on kõrvuti kuid kes on kindel kummas suunas tramm võtta) ehk siis võtsin abiks oma lohiseva venekeele ja küsisin suunda. Istsusin trammile - esimene peatus ok, teine ok, kolmas juba veidike murelik sest peaks juu olema kohe väljumine aga ümbruskod mitte üldsegi tuttav, neljaspeatus natuke närviline et kurat küll kuidas ma jälle sassi ajasin- aga ok sõidan ühe peatuse veel ja siis võtan trammi tagasi- ja oh jummel rõõmu minu peatus olen õieti sõitnud ja kõik on taas tasakaalus.

Nüüd siis tegelen piltidega- mälu tühjendamiseks saadan neid meilile aga see on pikk pikk protsess
Homme siis tsaari tõeline kodupaik ehk Tsartskoje tselo