Algus

Katsetame siis reisimuljeid igaõhtuselt kirja panna kuniks mul wifi töös ja tahvel laetud.

Alustasin siis eile oma teise suurima puhkusreisiga peale töömaastikule asumist, siiani on enamasti ainult koolitustel käidud.
Reisieesmärk - sugulased ja vaatamisväärsused St. Peterburgis ja Moskvas.
Lisaeesmärk - Tallinnas lõpetada ammulubatud tegevused.

Lisaeesmärgid said täidetud reisi esimesel päeval ehk eile, reedel 19.06.15 :). Käisin läbi Tene uuest kodust ja külastasin Tina tänava sugulasi. Oli tegus ja kiire päev- sai lobisetud, sai võidetud televiisori paigaldamist jälgitud (kaabiostust põrandapesuni), sai uudiseid (töö reisist välismaale ja samast televiisori võidust) ja palju muudki.

Põhieesmärkide täitmiseks tuli siis alustada õhtul reisi Venemaa avarustesse, täpselt nii nagu piletil kirjas - jõudsin varuga pealinna bussijaama, tuvastasi väljumisplatformi, tuvastasin reisisaatja kes viisakalt kontrollis mu reisidokumente,tuvastasin kaasreisijar, tuvastasin kaugsõidu bussi puudumise - nimelt hilines viimane 40 minutit. Kuid ootamisaja jookusl saabus veel reisijaid, kes siis rõõmsalt naeratasid ja tuvastasid iseendile kuidas neil oli vedanud.

Bussis istet võttes avastasin ennast nagu üleookeani lendavast lennukist- jalgadel ruumipuudus ja eesistme peatoes puutetundlik lameekraan fimide, muusika ja mängudega. Sõitu alustades teatas rõõmus bussijuht, et kohviaparaat on kõigile tasuta kasutamiseks ja kellel puuduvad kõrvaklapid, saab neid lunastada ühe euro eest bussijuhilt. Puudus ainult lennukõrguse näitaja. Sõit oli meeldivalt rahulik, seoses meelelahutusliku lameekraani abiga kuid bussides on istme vahel ikka põrgulikult vähe ruumi kui arvestada, et eesistuja oma tooli lamamisasendisse laseb. Piiriületus kulges kiiresti ja prbleemideta. Bussiaknast hakkas avanema tõusva päikese saatel ilusaid taevavaateid, liandusid lagunenud hoonetest uusehitisteni ja sadade meetrite kaupa reklaamisiltidega elektriposte/poste/aedu/puid pakutavatest asjadest ja teenustest asulates. Viimasel kümnel kilomeetril sai ka uni lõpuks must võitu ja osaliselt tukkusin linnas.

Kuid poole viiene hommikuõh mind avanevast bussiuksest tervitas, siis kadus viivuks ka uni. Lõpuks kohal ja edukalt veedetud reis tõi rõõmu. Kohvrit oodates saabus ka mu onupoeg kes samuti oli trotsinud unematit et mulle lõpp-peatusesse vastu tulla. Päike sillerdas taevas ja mööda tühje tänavaid saatsid meid autoni ratsanikud hobustel. Lisandus nüüd sõit onupoja poole kuid pean siin mainima, et peterburgi tühjad tänavad tähendavad pärnust pärit piigale ühte keskmist turismivaba hooaja kodulinna tänavad ilma tiptunnita. Sõit kiire ja lühike ning silmagi pilgutamatta (siiani ei tea kaua me sugulaste poole sõitsime) istusin 3 korruse köögis aurav kohvitass ninaall.

Kohvist hoolimatta, tegid võileivad oma töö ja lobisedes saadeti mind otsejoones "minu tuppa" kus lihtsalt korraks diivanile istudes ma unne suikusin. Lõnuaks oli äratus ja hilinenud või lihtsalt teine tass kohvi. Mispeale onupoja ja ta naisega arutasime mis järeljäänud päevaga peale hakata - mõeldud/arutatud/otsustatud - vsja on veidi ehtuspoodides käia (nimelt on neil korteriremont pooleli) ja onupojapoja korteris asjatoimetusi. Seeda võtsime rattad (rulaatori ja auto) ning sõitsimegi asjatoimetustele. Lõppkokkuvõttes tean nüüd kui kallid on apelite laadimisjuhtmed, kui hästi saab süüa Ikea kaupluses (kuigi pean ütlema, et toit oli maitsev aga sama pakkus Ikea ka aasta tagasi seal suure lombi taga ameerikamandril), kuid 20 rubla eest saab lemmikjäätist on päev korda läinud.

Hiljem sai veel korteris õhtusöögi eel ja kohvitasdi taga, (sugulaste pool kus kavatsen peterbusi viibimise ajal ööbida) järgmiste päevade muuseumi võimaluste ja soovidega plaani peetud, veidike remonditöid lõpetada ja otsustada blogipidamise kasuks, meeldivalt aega veeta.

Järgmise kirjutamiseni ja üritan nüüd siia mõned pildid lisada- kui pilte ei ilmu siis ei õnnestunud.