Ehk siis on olnud õhtud täis restoraane ja mullivanni+sauna ning kõike vaateid 19nendalt korruselt.
Mus siis tehtud nähtud- reisipäev oli vaikne kui mitte arvata seda kiiret taksosõitu (max 110km/h ja kokku tee läbimiseks tunnd- eestis oleks nii märjamaale välja jõudnud.
Aga siis eile- kobistasime kesklinna kui kogu korter kaotas kell 10 paiku elektriühenduse ning taas ühe taksoga läksime planetaariumi suunas, kus ostsime pileti marsi ja suve tähistaeva etendusele. Piletiga kaasa oli urnaani (lihtsalt nimetus ekspositsioonile) ruumi külastus ja vaatasin siis teleskoope ja muud põnevat kuni ettenduse alguseni. Planetaarium ise oli võimas silmaga ütleks kuskil 150 kohta, pehmete toolidega mis istudes läksid poollamamis asendisse, pasi alusel sain ka ingliskeelse tõlke jaoks kõrvaklapid (kuid kahjuks marsi osa jaoks tõlget polnud). Etendus kuppeltaevas kestis 40 minutit ja oli väga tore. Kuid nagu mul on kombeks saanud pimedates ruumides, monotoonse jutuga siis hull uni saabus ja osa marsis käigust tukkusingi. Õnneks polnud ma ainuke ja onutütrel oli sama mure unega. Seega vajasime kiirelt kohvi (peab mainima et ilm oli ilus ja sooja korralikult).
Kohvi joodud, sammud seatud punase väljaku suunas. Õnneks lähedas ja jõudsime kohale korraliku ajavaruga. Punane väljak pole just eriti punane ja tegelikult ajalooliselt oli siis sõna krasnaje tegelikult ilus ainult hiljem sai sellest punane siis väljakut peaks nimetama ilusaks väljakuks. Ilus ta oligi ja kremli müür kõrval võtsin plaani külastada seda moskva põlegut etteennustanud hullukese auks ehitatud kirikut- Vasiili kirikut. Siiani on see vist vanim ja ka kindlasti kõigist erinev (suurt saali pole või kui on siis sinna külastajaid ei lastud, mitu altariga ruumi ja palju kitsaid koridore nende vahel, muidugi on kõikjal ikka kulda aga laemaalingutse on lillemustrid. Isegi suutsin ära eksida nendes ruumide ja koridoride võrgustikus - ehk ei ole kindel kas kõik ruumid ikka läbi käisin.
Kirik nähtud, liikusime selle kuulsa kaubamaja suunas gum ja kogu maja tipptunniks oli superhea jäätis mida müüdi palli kaupa - inimesed seisid rivis ja ootasid erinevate maitsete saabumist ja tõenäolisel proovisid kõiki maitseid niimoodi. Meie piirdusime ühega ja läbikaubamaja taas sammud metroo suunas, et külastada viimast kirikut plaani kohaselt. Selle kiriku nimi ei taha mitte kuidagi mulle meelde jäda ehk siis nimetame seda basseini kirikuks. Sest selles kohas oli ennem kloosterkirik ja sügaval sotsialismiajastul see lammutati ning asemel ehitati köetav väliabassein ja inimesed said seal käia aastaringselt, kuid nüüd on bassein läinud ja kirik taastatud. Kirik ise oli lihtne valge-must-vask/pronks kujudega kaetud. Kuid kuna kell oli hiline siis kirikusse sisse ei saanud ja vaatasin ainult väljast poolt (kõrval on siis moskva jõgi ja ka Peeter 1 püstitatud ausammas ehk ei saa ma nendest tsaaridest veel lahti kuigi moskvasse jõudsin - ma ikka arvasin, et siin tegeletakse rohkem ivan julma või varasamate tsaaridega, või siis pigem nende tsaarideks kes olid võimul enne Peterburi ehitust ja peallinnaks kuulutamist.
Õhtu hiline Onutütar superunine, siis sõitsime korterisse koerte järele (nimelt neid on kaks yorki terjereid) ja jalutasimegi restosse. Noorem tegi meil restos uut ja vana oma nõudmistega ehk isegi klähvis üle elavmuusika (2 meest kes esitasid onutüttre sõnul ilusaid klassikalisi vene laule) aga toit oli hea ja hiljem ootas mind saun seega päev oli supper.
Täna siis alustasin hilja ja liikusin kuskil lõunapaiku ühe kuulsaima kloostri suunas (kurja alles minut tagasi mäletasin nime ah mis seal ikka). Kohtasin siis esimest korda kohta kus sai osta otseselt fotografeerimis loa (maksi 100 rubla ja pilte võis teha) - kloostri pindala oli väike aga seal oli 3 väikest muuseumi (millest üks oli kiriku sisesed maalid) ja vastuvõtt oli väga meeldiv. Proovi ainult mitte unustada pildistamise ajal välk sisse ja siis ei ole just tore (mina ise ei unustanud aga nägi selle kurja nunna pilku turisti suunas kes unustas ja uskuge mind see härra oleks tahtnud maaalla vajuda et pilgust pääseda, hiljem nägin kus ta annetuskasti vaikselt poetas ühe tuhandese - ehk siis arvas et võibolla see heastab. Seinamaalid oli taastatud ja mitte üldsegi halvast ja neid oli hea vaadata, teine muuseum oli Napoleoni vallutusest ja mõjudt kirikule + selle ajastu religioone stuff, mis siis oli säilinud, kolmandas muuseumis olid siis erinevad ikoonid ja üks terve ruum kloostri viimastst tähtsast vanemnunnast. Nagu ma mainisin kloostri teritoorium polnud suur aga seal oli vaadata üsna palju - veel üks tegev kirik ilma piletita, hauaplatsid hoovil erinevatele tähtsatele kloostritegelastele, kahjuks eluruume ei näidatud aga samas neis elatakse võibolla ehk siis kokku tuli üks hea jalutuskäik.
Kloostri kõrval on taas ajalooliselt tähtsaid isikuid täis surnuaed- kirjanukud, muusikud, poliitikud, sõjaväelased jne. Lisaks on see surnuaed ka UNESCO nimekirjas ja kaits all, seega ei saanud seda vaatamatta jätta kuid mulje polnud just suurejooneline- tohutult vinged hauakivid, etinevat nikerduatega maalidest kuni suurte ingliteni, enamasti küll lahkunud kuju või nägu aga need oli nij kitsalt üksteise kõrval ja kui otseselt ikka nime tagatausta ei tea siis ei aita see sind edase. Ma tüdinesin kiiresti ja suund läks taas metroo peale, et külastada taaskord seda basseinikirikut, kuna kel oli nüüd õige ja siss sai ka.
Seal krikus ei tohtinud pildistada mitte üldse ja oma pea ruumi pooolest meenutas kasaani jumalaema kirikut peterburis- võimasd ikoonid, laed, kullad ja palju muud. Lisaks peab mainima, et see oli kiikutest kindalt suurmi, milles siiani olem sees käinud. Peale esimest korrust läks üks saalike veel alla ja avanes suureks teiseks kirikuks- kunagi võis se olla seatud aadlike ja lihtrHva eraldatuseg kirikus. Kõik see sädelus nähtud, liikusin väljapääsu suunas ja leidsin veel kaks näitust. Üks pärlite ja klaas kalliskividega tehtud inkoonidest ja teine kuskil taamal kaugel asuv väikese kiriku seinamaalidest fotod - hetkel rohkemei mee u andke teada mis kus kelleg :)
Thursday, 2 July 2015
Wednesday, 1 July 2015
Reisipäev
Algas rahulikult sugulase õnnitlemisega juubeliks ja siis pakkisin. Eks reisiärevusega läheb päev kiiremini ja kell 12 alustasimegi rautejaama suunas liikumist. Tartu sugulased oli juba tunnijagu varem bussipeale läinud et taas kodumaale minna.
Tramm siis loksus vaikselt metroo suunas ja poole teepeal - oh avarii ja üks autodest keset trammirööpaid. Noh kohver pihku ja jala edasi. Moskva vaksalisse jõudsime õigeaegselt ja kiirrongile minek rahulik. Sapsan on siis punane liin millel rongid kihutavad kuni 250 km tunnis, ise nägin tablool numbrit 229 km/h kõige kiiremat ja enamasti oli 190-199 vahel. Rong tegi ka paar peatust aga 4 tundi ja 20 min hiljem, seljataha jäetud pea 800 km olingi venemaa pealinnas.
Peroonil kohtasin tädi ja hääletasime takso, mis meid siis esimesse peatuskorterisse moskvas tõi. Liiklus on hullumeelne aga meie takso võis kasutada bussiliini ja sõitis ka - Kesklinnast läbi ehk punane väljak on nähtud autoaknast. Taksojuhid on siis lobisejad ja natuke isegi hullumeelsed ehk meie oma kihutas mööda vilkuritega söitvast kiirabi autost ja enamast oli 90-110 spidomeetril. Kui peterburis oli lubatud kiirus 60km/h ja trafi tehti autodele mis sõitsid üle 80km/h linnas siis moskva takso sõitis 110 km/h kohe miilitsa järel ja keegi ei kõssanudki.
Ma nüüd sätin linnapeale ja hiljem jätkan.
Kuigi postidad ei õnnestunud kuna vahepeal kadus elekter pooleteist tunniks :)
Tramm siis loksus vaikselt metroo suunas ja poole teepeal - oh avarii ja üks autodest keset trammirööpaid. Noh kohver pihku ja jala edasi. Moskva vaksalisse jõudsime õigeaegselt ja kiirrongile minek rahulik. Sapsan on siis punane liin millel rongid kihutavad kuni 250 km tunnis, ise nägin tablool numbrit 229 km/h kõige kiiremat ja enamasti oli 190-199 vahel. Rong tegi ka paar peatust aga 4 tundi ja 20 min hiljem, seljataha jäetud pea 800 km olingi venemaa pealinnas.
Peroonil kohtasin tädi ja hääletasime takso, mis meid siis esimesse peatuskorterisse moskvas tõi. Liiklus on hullumeelne aga meie takso võis kasutada bussiliini ja sõitis ka - Kesklinnast läbi ehk punane väljak on nähtud autoaknast. Taksojuhid on siis lobisejad ja natuke isegi hullumeelsed ehk meie oma kihutas mööda vilkuritega söitvast kiirabi autost ja enamast oli 90-110 spidomeetril. Kui peterburis oli lubatud kiirus 60km/h ja trafi tehti autodele mis sõitsid üle 80km/h linnas siis moskva takso sõitis 110 km/h kohe miilitsa järel ja keegi ei kõssanudki.
Ma nüüd sätin linnapeale ja hiljem jätkan.
Kuigi postidad ei õnnestunud kuna vahepeal kadus elekter pooleteist tunniks :)
Monday, 29 June 2015
Pool puhkus välismaal läbi
Alustame siis klassikalise ütlusega- täna siis.....
...... Oli plaan hommikul alustada metroovaatamisvärsustega ja hiljem minna korraliku turisti kombel giidiga ekskursioonile Peterhof'i aga nagu elu näitab oli hommik liiga liiga unine ning ausalt öeldes kohvi maitses paremini kui tormamine metroojaamades ehk siis loobusin päeva esimesest osast ja läksin kohe päevaplaanis punk kahe juurde.
Ehk siis ekskursioon purskaevude maale- nevski prospekt ootas ja õige ekskursiooniputka leitud küsisin endale piletit, vastuseks saan et on jah ja kust ma pärit olen. Kuna ausus ennekõike siis Eesti kõlas vastuseks ja pileti hinnaks näidati 1700 rubla aga sekund hiljem öeldi et kuule ma teen sulle 1350 kui sa valjusti ei hõika kust pärit oled ehk siis sain kohaliku hinnaga :) juhuuu.
Pilet taskus, õnnelikult bussis ja sõit algas. Giidist sain täpselt niipalju aru kui vaja ja elu oli tore- linnavahelisel sõidul kuuldus taas pea iga nurga juures mis kus kelle maja ja mis ajalooline sündmus selle hoone või paigaga kaasnes. Kõik oleks tore olnud kui see igavene uni mis mulle tavaliselt bussisõiduga kaaneb kallale ei kipuks aga unemati sai omatahtmise ja pool sõitu magasin maha. Ärkasin just õigel hetkel kui giid rangeid juhtnööre jagas ja käskis lillatvihmavarju jälgida (nimelt on siin giididel kombeks kasutad oma grupide juhtimiseks vihmavarje, plaksuvaid käsi, pehmeidkunstlilli, kunstlilli üldiselt, veepudeleid ja 1/10 kasutab numbritahvleid aga vihmavari on kõige tavaliseim. Giidijärel liikudes või pigem täielikus kiirtempost me mööda peterhof'i aeda siis kulgesimegi. Tähtsaim kõigepealt peakaskaad, kaugelt malekaskaad ja siis täpselt viimaseks etteasteks pargijalutajate kastmist vaatama (ehk siis purskaev mis on lillepeenardes ja pritsib jalgteele kindlatel kellaaegadel), kivimõistatus purskaev (purskaev mis on peidetud munakividega teele ja valele kivile astudes saad lahmaka vett endale kraevahele, täpsemalt neid kohti oli 2 ja mul õnnestus mõlemast nii üle jalutada, et vett ei saanud), siis merrekallastele välja ja mõned väiksemad purskaevud teepeal+sambad. Kokku siis 2 tundi pargi ja veerõõme. Lõpetuseks jäeti meid katariinamuuseumi teise giidi hooleks ja öeldi et kes soovib ekskursioonibussiga tagasi peab ühe tunni pärast bussis olema. See muuseum oli tore sest siiani pole ühestki lossis olnud niipalju mööblit kui oli sellesse 6 toalisesse külaliste vastuvõtuks ehitatud hoones (võist ei eksi kui loss ütlesin) aga eks see oli ka ruumiliselt väikseim kui siiani külastatud muuseumid ( :P ermitaz ja tsarskoe selo) aga lihtsalt mulje oli palju toredam. Kuid kindlapeale kui oleks suure muuseumi ruumisesse läinud (ehk siis pealoss) oleks olnud sarnane, mis eelnevad tsariperekonna kojad. Kogu park oli ilus ja võimas ning kindalsti kunagi lähen tagasi nagu ka tsarkoje selo parki aga siis juba lihtsalt päevaks ja ainult mööda parki.
Tagasisõit linna oli kiire ja jalad said puhata ehk kui taas nevskil maandusin siis jalutasin veel selle promenaadil ringi, ma nüüd hetkel ei mäleta kas olen juba maininud aga ma pole oma elus veel nii tihedalt ka rüütli platsis käinud kui nüüd sai mööda nevskit käidud.
Mis siis lõpetuseks veel öelda (andestus kui juba eelnevalt on kõlanud aga kokkuvõte ikkagi) kesklinnas tasub jalutada ja ka veetaksod on soovituslikud. Lihtsalt hea plaan peab olema kuhu jõuda ja linnakaardid on üsna vajalikud, nevski prospekti lähiümbruses on siis rohelust vähe aga üks 1-2 kilomeetrit kaugemal on juba parke nii et silm puhkab. Mida kaugemale kesklinnast, eriti elamurajoonides (ehk siis kus mina peatun) on autotee äärsed puuderivid ja pargid (pealegi igas pargis on lastele korralikud mänguplatsid - vähemalt siiani ei jäänud silma ühtegi kus mänguplats puudunud oleks, thas teises pargis on ikka veesilm olemas), iga 200-300 meetri tagant on kas väike toidupood ja lilleäri või siis 500-1000 meetri tagant korralik toidupood, ajaleputkad, elektroonikaputkat ja kõike mida hing ihkab tavaeluks umbes 1-1,5 km raadiuses ja kui ka ei ole siis metroopeatus on ja seeläbi kõik muud poed ka, muidugi mõni konkreetne nagu Ikea või K-rauta asuvad oma megakompleksidega linnasevrades (ka meie kaubamajakate sarnased kuid 3-5 korda suuremad "mall'id") ja kui pargid lõpevad ning ennem kui uus saab alata on kuskil mingi kirik (need ümarad kuplid on kõikjal) - oh issand mis see moskva siis veel on.
Aa inimsed metroos (trammides, bussides ja trollides) üldjuhul on sõbralikud või ei tee sust välja- vanuritele ja noorte lastega emadele pakutakse alati istet (võibolla ka sellepärast et see tuleb valjuhääldist automaatteatisen aga istet pakutakse alati), mudigi on õhtusel ajal minu kasutusel olnud liin pidevalt puupüsti täis aga sellega sõitavid inimesi on erinevaid- uniseid, magajaid, lugejaid, mängijaid, teineteisse külge klammerdujaid, jõllitajaid, tänavamuusikuid kes elatis teenivad ja see nimekiri on lõputu.
Homme siis kohvripakkimine ja kell 12 viimane sõit peterburi metrooga, et jõuda maskva vaksalisse ja oma kiirrongile - oh kuis ootan
...... Oli plaan hommikul alustada metroovaatamisvärsustega ja hiljem minna korraliku turisti kombel giidiga ekskursioonile Peterhof'i aga nagu elu näitab oli hommik liiga liiga unine ning ausalt öeldes kohvi maitses paremini kui tormamine metroojaamades ehk siis loobusin päeva esimesest osast ja läksin kohe päevaplaanis punk kahe juurde.
Ehk siis ekskursioon purskaevude maale- nevski prospekt ootas ja õige ekskursiooniputka leitud küsisin endale piletit, vastuseks saan et on jah ja kust ma pärit olen. Kuna ausus ennekõike siis Eesti kõlas vastuseks ja pileti hinnaks näidati 1700 rubla aga sekund hiljem öeldi et kuule ma teen sulle 1350 kui sa valjusti ei hõika kust pärit oled ehk siis sain kohaliku hinnaga :) juhuuu.
Pilet taskus, õnnelikult bussis ja sõit algas. Giidist sain täpselt niipalju aru kui vaja ja elu oli tore- linnavahelisel sõidul kuuldus taas pea iga nurga juures mis kus kelle maja ja mis ajalooline sündmus selle hoone või paigaga kaasnes. Kõik oleks tore olnud kui see igavene uni mis mulle tavaliselt bussisõiduga kaaneb kallale ei kipuks aga unemati sai omatahtmise ja pool sõitu magasin maha. Ärkasin just õigel hetkel kui giid rangeid juhtnööre jagas ja käskis lillatvihmavarju jälgida (nimelt on siin giididel kombeks kasutad oma grupide juhtimiseks vihmavarje, plaksuvaid käsi, pehmeidkunstlilli, kunstlilli üldiselt, veepudeleid ja 1/10 kasutab numbritahvleid aga vihmavari on kõige tavaliseim. Giidijärel liikudes või pigem täielikus kiirtempost me mööda peterhof'i aeda siis kulgesimegi. Tähtsaim kõigepealt peakaskaad, kaugelt malekaskaad ja siis täpselt viimaseks etteasteks pargijalutajate kastmist vaatama (ehk siis purskaev mis on lillepeenardes ja pritsib jalgteele kindlatel kellaaegadel), kivimõistatus purskaev (purskaev mis on peidetud munakividega teele ja valele kivile astudes saad lahmaka vett endale kraevahele, täpsemalt neid kohti oli 2 ja mul õnnestus mõlemast nii üle jalutada, et vett ei saanud), siis merrekallastele välja ja mõned väiksemad purskaevud teepeal+sambad. Kokku siis 2 tundi pargi ja veerõõme. Lõpetuseks jäeti meid katariinamuuseumi teise giidi hooleks ja öeldi et kes soovib ekskursioonibussiga tagasi peab ühe tunni pärast bussis olema. See muuseum oli tore sest siiani pole ühestki lossis olnud niipalju mööblit kui oli sellesse 6 toalisesse külaliste vastuvõtuks ehitatud hoones (võist ei eksi kui loss ütlesin) aga eks see oli ka ruumiliselt väikseim kui siiani külastatud muuseumid ( :P ermitaz ja tsarskoe selo) aga lihtsalt mulje oli palju toredam. Kuid kindlapeale kui oleks suure muuseumi ruumisesse läinud (ehk siis pealoss) oleks olnud sarnane, mis eelnevad tsariperekonna kojad. Kogu park oli ilus ja võimas ning kindalsti kunagi lähen tagasi nagu ka tsarkoje selo parki aga siis juba lihtsalt päevaks ja ainult mööda parki.
Tagasisõit linna oli kiire ja jalad said puhata ehk kui taas nevskil maandusin siis jalutasin veel selle promenaadil ringi, ma nüüd hetkel ei mäleta kas olen juba maininud aga ma pole oma elus veel nii tihedalt ka rüütli platsis käinud kui nüüd sai mööda nevskit käidud.
Mis siis lõpetuseks veel öelda (andestus kui juba eelnevalt on kõlanud aga kokkuvõte ikkagi) kesklinnas tasub jalutada ja ka veetaksod on soovituslikud. Lihtsalt hea plaan peab olema kuhu jõuda ja linnakaardid on üsna vajalikud, nevski prospekti lähiümbruses on siis rohelust vähe aga üks 1-2 kilomeetrit kaugemal on juba parke nii et silm puhkab. Mida kaugemale kesklinnast, eriti elamurajoonides (ehk siis kus mina peatun) on autotee äärsed puuderivid ja pargid (pealegi igas pargis on lastele korralikud mänguplatsid - vähemalt siiani ei jäänud silma ühtegi kus mänguplats puudunud oleks, thas teises pargis on ikka veesilm olemas), iga 200-300 meetri tagant on kas väike toidupood ja lilleäri või siis 500-1000 meetri tagant korralik toidupood, ajaleputkad, elektroonikaputkat ja kõike mida hing ihkab tavaeluks umbes 1-1,5 km raadiuses ja kui ka ei ole siis metroopeatus on ja seeläbi kõik muud poed ka, muidugi mõni konkreetne nagu Ikea või K-rauta asuvad oma megakompleksidega linnasevrades (ka meie kaubamajakate sarnased kuid 3-5 korda suuremad "mall'id") ja kui pargid lõpevad ning ennem kui uus saab alata on kuskil mingi kirik (need ümarad kuplid on kõikjal) - oh issand mis see moskva siis veel on.
Aa inimsed metroos (trammides, bussides ja trollides) üldjuhul on sõbralikud või ei tee sust välja- vanuritele ja noorte lastega emadele pakutakse alati istet (võibolla ka sellepärast et see tuleb valjuhääldist automaatteatisen aga istet pakutakse alati), mudigi on õhtusel ajal minu kasutusel olnud liin pidevalt puupüsti täis aga sellega sõitavid inimesi on erinevaid- uniseid, magajaid, lugejaid, mängijaid, teineteisse külge klammerdujaid, jõllitajaid, tänavamuusikuid kes elatis teenivad ja see nimekiri on lõputu.
Homme siis kohvripakkimine ja kell 12 viimane sõit peterburi metrooga, et jõuda maskva vaksalisse ja oma kiirrongile - oh kuis ootan
Sunday, 28 June 2015
Eelviimane päev Peterburgis
Ehk siis homne veel ja Moskva siit ma tulen.
Päev algas varakult, liikusime sugulastega Iisaku katedraali, mis siis oma kupli pooles suuruselt neljas Euroopas või oli see maailmas- vot enam ei mäleta. Piletid taskus muusem ehk kirik ise ja torni ronimine mis 43 meetri kõrgusel 262 astmega. Eelmisel aastal Sassiga M'i (ehk nende ülikooli rada mäkke) oli tunduvalt hullem. Katuselt siis avanes suurepärane vaade linnaleja tuul isegi ei kimbutanud, lihtsalt nagu siin igalpool rahvast oli tohutult. Kirik ise oli tore - tänu Innale kes kuulas ka giidijuttu, kuni noored torni vallutasid saime teada, et sõja ajal oli kirik pääsenud kuna kupel värviti hallik ja kaeti zeppelinidega õhust et bommid ei kukus hoonele. Kuigi kuna kirikut sõja ajal ei kõetud havisid niiskuse tõttu enamus maalituid töid, mis on asendatud nüüd klaasmosaiigiga. Kiriku kohal on eelnevalt olnud 3 kirikut ja esimesd kaks jäid väikesteks ning kolmas asendati käesolevaga kuna kogu linn oli kasvanud suurejoonelisemaks kui kirik. Ehk siis kogu losside, paleede valguses ei saanud kirik paistmatuks jääda. Kupli keskel on siis üks valge tuvi, mille tiiva siruulatus on 2 meetrit aga esimese vastamisega ma seda kohe ei märganudki.
Peale kiriku külastust, käisime veel vaskratsaniku juures ja siis lõunatamas. Kuna vene muuseum kuhu vanim sugulane soovis minna, mind ei huvitanud siis otsustasin linnapeale jalutama minna. Külastasin oma ringkäigu ajal Maria teatrit (ehk vaatlesin hoonet väljaspoolt), käisin mööda heinaturu linnaosa ja vaatasin sealse vanima elamurajooni maju (kunagi väga kriminaalne paik), mitut parki ja jõudsin Okenaariumini.
Viimane oli ilus ja tore koht erinevate veeelukatega - hüljestes selgsõudurini. Kirevad kalad, meduusid, krabid, akvalangistikostüümis inimene ja hunnikus värvidemänge. Õnnelikuna kuid natuke valutavate jalgadega väljusin kalademaailmast ja jätkasin majade maailmaga.
Plaanis oli siis jõuda marsiväljakule igavese tule juurde- mõeldud tehtud. Tee oli pikk, kuid mitte tapev ja istusin jalgade puhkamiseks ka murule nagu kombeks peterburgi noortel. Kell tiksus vaikselt 9 poole kui metrooni jõudsin ja korteri suunas sõitma hakkasin.
Homme on siis viimane päev ja tõenäoliselt ikka sõidan peterhofi ja võtan ühe korraliku giidiga tuuri ka selle puhkuse jooksul.
Vaikselt juba ootan, millal saan selle kiirrongile mindud, mis mu moskvasse toimetab :)
Päev algas varakult, liikusime sugulastega Iisaku katedraali, mis siis oma kupli pooles suuruselt neljas Euroopas või oli see maailmas- vot enam ei mäleta. Piletid taskus muusem ehk kirik ise ja torni ronimine mis 43 meetri kõrgusel 262 astmega. Eelmisel aastal Sassiga M'i (ehk nende ülikooli rada mäkke) oli tunduvalt hullem. Katuselt siis avanes suurepärane vaade linnaleja tuul isegi ei kimbutanud, lihtsalt nagu siin igalpool rahvast oli tohutult. Kirik ise oli tore - tänu Innale kes kuulas ka giidijuttu, kuni noored torni vallutasid saime teada, et sõja ajal oli kirik pääsenud kuna kupel värviti hallik ja kaeti zeppelinidega õhust et bommid ei kukus hoonele. Kuigi kuna kirikut sõja ajal ei kõetud havisid niiskuse tõttu enamus maalituid töid, mis on asendatud nüüd klaasmosaiigiga. Kiriku kohal on eelnevalt olnud 3 kirikut ja esimesd kaks jäid väikesteks ning kolmas asendati käesolevaga kuna kogu linn oli kasvanud suurejoonelisemaks kui kirik. Ehk siis kogu losside, paleede valguses ei saanud kirik paistmatuks jääda. Kupli keskel on siis üks valge tuvi, mille tiiva siruulatus on 2 meetrit aga esimese vastamisega ma seda kohe ei märganudki.
Peale kiriku külastust, käisime veel vaskratsaniku juures ja siis lõunatamas. Kuna vene muuseum kuhu vanim sugulane soovis minna, mind ei huvitanud siis otsustasin linnapeale jalutama minna. Külastasin oma ringkäigu ajal Maria teatrit (ehk vaatlesin hoonet väljaspoolt), käisin mööda heinaturu linnaosa ja vaatasin sealse vanima elamurajooni maju (kunagi väga kriminaalne paik), mitut parki ja jõudsin Okenaariumini.
Viimane oli ilus ja tore koht erinevate veeelukatega - hüljestes selgsõudurini. Kirevad kalad, meduusid, krabid, akvalangistikostüümis inimene ja hunnikus värvidemänge. Õnnelikuna kuid natuke valutavate jalgadega väljusin kalademaailmast ja jätkasin majade maailmaga.
Plaanis oli siis jõuda marsiväljakule igavese tule juurde- mõeldud tehtud. Tee oli pikk, kuid mitte tapev ja istusin jalgade puhkamiseks ka murule nagu kombeks peterburgi noortel. Kell tiksus vaikselt 9 poole kui metrooni jõudsin ja korteri suunas sõitma hakkasin.
Homme on siis viimane päev ja tõenäoliselt ikka sõidan peterhofi ja võtan ühe korraliku giidiga tuuri ka selle puhkuse jooksul.
Vaikselt juba ootan, millal saan selle kiirrongile mindud, mis mu moskvasse toimetab :)
Saturday, 27 June 2015
Laupäevale sobilik hommik
Tean, et algus - täna siis on ajast ja armust aga hetkel midagi paremat meelde ei tule ka, ehk siis täna siis :
Hommik oli hiline, kuigi ärkasin vara siis otse kusagile ei läinud vaid korterisse tulid külla tartu sugulased ja hiline hommikukohv võis alata. Linnaoeake läksime kusikl keskäev läbi ja suunudusime otsejoones zooloogiamuseumi, kus kulgesime mööda ekspositsioone üle 2 tunni- jah seal oli võimas kollektsioon japalju uurida ning lihtsalt nautida.
Peale muuseumi oli lihtne- väike sugulane soovis burger kingi ning kupongind mis tänaval jaotati kulusid marjaks ära. Hiline lõunasöök kõhus, plus mitu refilli joogiautomaadist ja suundusime anime poe otsingule (väike sugulane on fän)- leitud peale veidikest tujamist ja kogu rõõm olemas.
Peale poodi suunusime veelkord raamatukauplusesse ja siis tagasi korteri poole kus ootas õhtusöök. Peale lobisemist väike 3D film ja oligi kogu õhtu- lühike kuid tore.
Hommik oli hiline, kuigi ärkasin vara siis otse kusagile ei läinud vaid korterisse tulid külla tartu sugulased ja hiline hommikukohv võis alata. Linnaoeake läksime kusikl keskäev läbi ja suunudusime otsejoones zooloogiamuseumi, kus kulgesime mööda ekspositsioone üle 2 tunni- jah seal oli võimas kollektsioon japalju uurida ning lihtsalt nautida.
Peale muuseumi oli lihtne- väike sugulane soovis burger kingi ning kupongind mis tänaval jaotati kulusid marjaks ära. Hiline lõunasöök kõhus, plus mitu refilli joogiautomaadist ja suundusime anime poe otsingule (väike sugulane on fän)- leitud peale veidikest tujamist ja kogu rõõm olemas.
Peale poodi suunusime veelkord raamatukauplusesse ja siis tagasi korteri poole kus ootas õhtusöök. Peale lobisemist väike 3D film ja oligi kogu õhtu- lühike kuid tore.
Friday, 26 June 2015
Kirikud ja linn
Ringkäik taas mööda linna, seekord siis sai kirikutes käidud ja muud vaadatud.
Alustasime ühes suurimast ehk siis Lunastaja kirikust, pilet selle vaatamiseks 250 rubla ja 100 eest sai veel nn kivimuuseumi. Selgus, et viimane sisaldas Lunastaja kiriku restuareerimise käigus kasutusele läinud poolvääriskive ja siis nende kohti kirikus, kuid aru ei saanud kas oli kirjas midagi ka geoloogilisest küljest kuid siiski oli huvitav. Kirik ise oli selline maast laeni nimetatud kivides mosaiikikoonidega kaetud, tähtsal kohal oli koht kus mõrvati Aleksander II ja kogu vaatepilt oli suurejooneline. Kuid kuidagi ununes taas kirikut väljast korralikult kaeda ehk mosaiikseinad jäid nägematta (tõenäoliselt oli süüdi lohakus ja tualeti järjekord :) )
Peale esimest kirikut oli lõunaaeg ja väsimus niitis ühe meie seltskonnast kes viisakalt siis lauataga ühe uinaku tegi. Söök oli tavaline, maitses hästi. kui mitte midagi suurejoonelist maitseelamust aga väga odav. Puhkepaus tehtud suundusime edasi Kaasani Jumalaema katedraali, mis eelmise kirikuga võrreldes oli ikka elamuselt palju vingem- kasutusel olev pühamuna oli seal õiged aroomid- küünal, viirukid (mitte steriilselt puhas turistilõks marmoriga) ja ikoonid venekirikule vastavad kullasäraga. Palvetavad inimesed ja kogu selle vana kiriku suurejoonelisus jättis meeldiva elamuse pikaks ajaks.
Kirikutele pausi andes külastasime ühte vanimat "kaubamaja" nagu mulle öeldi ehk Gostinõi Dvor - seal mööda vanu saale käies võis kohata traditsioonilist suveniiride jada, vana tallinna likööri ja disainer riiete ja kunnikus sõrmuseid/kaelakeesid/kõrvarõngaid, mis enamus muidugist kullast ja hõbedast ning kaunistatud pool- ja vääriskividega.
Poekirevusest väsinud silmad puhkasid järgmisel kirikul- armeenia kirik, mis oma eelkäijatest (ehk ennem vaadatuist) oli sisedekoorilt palju lihtsam ja kuigi väiksuse tõttu oleks ootand ka hubasust siis seda kahjuks ei leidnud. Kuid nüüdseks olid sugulased täielikult rammestunud ja suundusid otsejoones metroo suunas, siis mina jätkasin jalutuskäiku.
Leidsin ennast keset kunstnike müügiplatsi, kus pikalt pikalt imetlesin maale kassidest ja väga täpseid peterburgi kujutamisi, mudugi oli seal teisigi aga just need jäid silma. Tulin turult välja tühjade kätega sest ei raatsinud osta ühtegi neist vapustavatest teostest kuigi ühest oli lihtne loobuda. nimelt oli viimane mõõdus A3+ misei oleks kuidagi kuhugile mul kohvris mahtunud. Lõpuks kui suutsin maaildelt pilgu pöörata siis avastasin et olen jõudnud neljanda kiriku ette, kuid kahjuke ei tea selle nime. Sisse astudes ootas mind suur segadus renoveeritud osa ja renoveerimistöödest pakatava osa vahel. Kaunistused peaegu puudusid ehk siis võib altari ja pinkide järgi oletada et tegemist oli luteriusulise kirikuga aga pead ei anna.
Jalad nüüd veidike väsimusemärke andmas, astusis sisse raamatupoodi et seal aega parajaks lüüa, sest tundus ikka kuidagi väga vara taas korterisse suunduda. Raamatupeos oli hullult inimesi, sest kõik kasutasid ära suvesoodustust, mis oli välja reklaamitud ning ostsid ramatuid. Peab veel mainima et kogu kohalik rahvamass kes päevast päeva metrooga sõidab- kas loeb paberkandjal raamatuid, või kasutavad elugerit või mängivad telefonides. Levi muideks maaall on väga hea siis liituvad siia ka netis surfajad, messengeri kasutajad ja FB lehitsejad.
Ramatupoest siis õnnelikult väljudes avastasin, et kõrval esinevad tänavamuusikud ning patsatasing õuekohvikus maha, tellisin ühe õlu ja nautlesin muusikat lugedes oma vastsoetatud raamatut. Kuuladin üsna head esitlust, nägin žonglööre ja nautisin lihtsalt peterburi peatänavat kuni külm mind kimbutama hakkas (8 paiku õhtul) ja korteri poole suundusin.
Homsed plaanid on teatmatud ja hektkel saadan pilet telefonist meilile sest mälu oli taaskord täis :)
Alustasime ühes suurimast ehk siis Lunastaja kirikust, pilet selle vaatamiseks 250 rubla ja 100 eest sai veel nn kivimuuseumi. Selgus, et viimane sisaldas Lunastaja kiriku restuareerimise käigus kasutusele läinud poolvääriskive ja siis nende kohti kirikus, kuid aru ei saanud kas oli kirjas midagi ka geoloogilisest küljest kuid siiski oli huvitav. Kirik ise oli selline maast laeni nimetatud kivides mosaiikikoonidega kaetud, tähtsal kohal oli koht kus mõrvati Aleksander II ja kogu vaatepilt oli suurejooneline. Kuid kuidagi ununes taas kirikut väljast korralikult kaeda ehk mosaiikseinad jäid nägematta (tõenäoliselt oli süüdi lohakus ja tualeti järjekord :) )
Peale esimest kirikut oli lõunaaeg ja väsimus niitis ühe meie seltskonnast kes viisakalt siis lauataga ühe uinaku tegi. Söök oli tavaline, maitses hästi. kui mitte midagi suurejoonelist maitseelamust aga väga odav. Puhkepaus tehtud suundusime edasi Kaasani Jumalaema katedraali, mis eelmise kirikuga võrreldes oli ikka elamuselt palju vingem- kasutusel olev pühamuna oli seal õiged aroomid- küünal, viirukid (mitte steriilselt puhas turistilõks marmoriga) ja ikoonid venekirikule vastavad kullasäraga. Palvetavad inimesed ja kogu selle vana kiriku suurejoonelisus jättis meeldiva elamuse pikaks ajaks.
Kirikutele pausi andes külastasime ühte vanimat "kaubamaja" nagu mulle öeldi ehk Gostinõi Dvor - seal mööda vanu saale käies võis kohata traditsioonilist suveniiride jada, vana tallinna likööri ja disainer riiete ja kunnikus sõrmuseid/kaelakeesid/kõrvarõngaid, mis enamus muidugist kullast ja hõbedast ning kaunistatud pool- ja vääriskividega.
Poekirevusest väsinud silmad puhkasid järgmisel kirikul- armeenia kirik, mis oma eelkäijatest (ehk ennem vaadatuist) oli sisedekoorilt palju lihtsam ja kuigi väiksuse tõttu oleks ootand ka hubasust siis seda kahjuks ei leidnud. Kuid nüüdseks olid sugulased täielikult rammestunud ja suundusid otsejoones metroo suunas, siis mina jätkasin jalutuskäiku.
Leidsin ennast keset kunstnike müügiplatsi, kus pikalt pikalt imetlesin maale kassidest ja väga täpseid peterburgi kujutamisi, mudugi oli seal teisigi aga just need jäid silma. Tulin turult välja tühjade kätega sest ei raatsinud osta ühtegi neist vapustavatest teostest kuigi ühest oli lihtne loobuda. nimelt oli viimane mõõdus A3+ misei oleks kuidagi kuhugile mul kohvris mahtunud. Lõpuks kui suutsin maaildelt pilgu pöörata siis avastasin et olen jõudnud neljanda kiriku ette, kuid kahjuke ei tea selle nime. Sisse astudes ootas mind suur segadus renoveeritud osa ja renoveerimistöödest pakatava osa vahel. Kaunistused peaegu puudusid ehk siis võib altari ja pinkide järgi oletada et tegemist oli luteriusulise kirikuga aga pead ei anna.
Jalad nüüd veidike väsimusemärke andmas, astusis sisse raamatupoodi et seal aega parajaks lüüa, sest tundus ikka kuidagi väga vara taas korterisse suunduda. Raamatupeos oli hullult inimesi, sest kõik kasutasid ära suvesoodustust, mis oli välja reklaamitud ning ostsid ramatuid. Peab veel mainima et kogu kohalik rahvamass kes päevast päeva metrooga sõidab- kas loeb paberkandjal raamatuid, või kasutavad elugerit või mängivad telefonides. Levi muideks maaall on väga hea siis liituvad siia ka netis surfajad, messengeri kasutajad ja FB lehitsejad.
Ramatupoest siis õnnelikult väljudes avastasin, et kõrval esinevad tänavamuusikud ning patsatasing õuekohvikus maha, tellisin ühe õlu ja nautlesin muusikat lugedes oma vastsoetatud raamatut. Kuuladin üsna head esitlust, nägin žonglööre ja nautisin lihtsalt peterburi peatänavat kuni külm mind kimbutama hakkas (8 paiku õhtul) ja korteri poole suundusin.
Homsed plaanid on teatmatud ja hektkel saadan pilet telefonist meilile sest mälu oli taaskord täis :)
Thursday, 25 June 2015
Tsaari palee
Noh täna siis sõitsime Kateriina paleese, või Puškini paleese või Tsarskoe selo (nagu sain eelneva postituse paranduse) ehk siis sõitsime metroo ühe liini lõppu ja võtsime bussi paleese jõudmiseks. Ehk siis taaskord pean soovitama oske netists vautcher mis viib teid muuseumi ja parki ilma järjekorrata. Kuigi käesoleva palle puhul tuleks uurida mis marsruuti pidi liigute, sest nagu täna selgus et palees on mitu teekonda ja osa ehk 2/3 paleest jäi meil nägematta kuna olime sellisel teel. Nägin palju kullatuid seinu ja ka merevaigu tuba, kuid paljud toredad toad jäid nägemata.
Peale paleed suunusime kohvipeatusele hoovialal ning lisaks võileibade söömisele sai jalga puhatud pingil. (jup nii ermitazis kui ka palees tuleb seljakott kui teil see on garderoobi anda).
Kaart ostetud, esialgsed plaanid aia ehk pargikülastuseks tehtud kuid nagu ikka ei lähe alati plaani kohaselt, nimelt kaotasime ühe seltsilise kelle ootamiseks kulus umbes poole tunni jagu ja kui siis suundusin väikse sugulasega marmorsillale tekkis külmumine ning kogu üritus tuli katkestada, ehk olin õnnetu kuna niivähe nägin aga mis siin ikka sest tegelikult nägin ikkagi väga palju kuigi hetkel ei hakka taaskirjeldama neid ruume, kuid siiani küsimus kui lossis puudub koridor kuidas nad seal ikkagi rahulikult elasid ehk miss mõttes on kõik toad läbikäidavad, ok ma mõistan söögitubasid aga muud nagu joonistus ruumid ja nii nimetatud personaalsed ruumid- mõnel ruumil oli isegi 3 seinas uksed.
Oh jah, Tsaarid on ajalooliselt ikkagi vinged ok ok nad polnud alati just head aga nende elamisviisid on vinged.
:)
Peale paleed suunusime kohvipeatusele hoovialal ning lisaks võileibade söömisele sai jalga puhatud pingil. (jup nii ermitazis kui ka palees tuleb seljakott kui teil see on garderoobi anda).
Kaart ostetud, esialgsed plaanid aia ehk pargikülastuseks tehtud kuid nagu ikka ei lähe alati plaani kohaselt, nimelt kaotasime ühe seltsilise kelle ootamiseks kulus umbes poole tunni jagu ja kui siis suundusin väikse sugulasega marmorsillale tekkis külmumine ning kogu üritus tuli katkestada, ehk olin õnnetu kuna niivähe nägin aga mis siin ikka sest tegelikult nägin ikkagi väga palju kuigi hetkel ei hakka taaskirjeldama neid ruume, kuid siiani küsimus kui lossis puudub koridor kuidas nad seal ikkagi rahulikult elasid ehk miss mõttes on kõik toad läbikäidavad, ok ma mõistan söögitubasid aga muud nagu joonistus ruumid ja nii nimetatud personaalsed ruumid- mõnel ruumil oli isegi 3 seinas uksed.
Oh jah, Tsaarid on ajalooliselt ikkagi vinged ok ok nad polnud alati just head aga nende elamisviisid on vinged.
:)
Subscribe to:
Posts (Atom)